Algarve - hea teada

Ajavahe
Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga.

Autorent
Teedevõrk on üldiselt korralik ning autorendifirmasid laias valikus. Juht peab olema vähemalt 21, osadel autogruppidel ka 23 a vana ja juhiluba kehtinud vähemalt 1 aasta. Rendihinnad alates 480 kr /päev suve alguse madalal hinnaperioodil mais-juunis kuni 630 kr/päev juuli-augusti kõrgperioodil. Bensiin maksab u 0.90-1.10 € liitri eest. Suurim lubatud kiirus maanteedel on 90 km, kiirteedel 120 km. Linnadevahelistel kiirteedel on osa teelõike tasulised.

Harrastused
Väga head võimalused aktiivseks ja sportlikuks puhkuseks. Piirkonnas on koguni 30 heal tasemel golfiväljakut, saab tegeleda erinevate veespordialadega (surf, sukeldumine, purjetamine, veesuusatamine) ja kalapüügiga, võimalik on matkata, ratsutada, mängida tennist. Populaarsed on erinevad laevasõidud Algarve rannikul. Portimao sadamast väljuvad laevad nii l Lagose suunas läände kui Albufeira suunas itta. Valikuvõimalus on lai - paaritunnistest sõitudest kuni kogu päeva kestvate söökide-jookidega kruiisideni.

Ilm
Lõunaosa kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Maa põhjaosas on talved külmemad ja suved kuumemad.

keskmine päevane temperatuur
mai juuni juuli
21 26 29
keskmine öine temperatuur
13 17 19
keskmine merevee temperatuur
16 19 20


Internetilingid
http://portugal-info.net/ - üldinfo
http://www.portugalvirtual.pt/ - üldine Portugali infoportaal
www.cp.pt – Portugali raudteed
http://www.algarve.org/ ; http://www.algarve-info.com/ - Info Algarve kohta

Jootraha
Enamasti on teenustasu juba hinna sees, kuid restoranides on kombeks lisada jootraha 5-10% arvest, taksodes u 10%. Väiksemates baarides jäetakse tavaliselt peenraha.

Söök ja joogid:
Portugali rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite. Populaarne roog on sütel grillitud sardiinid. Räägitakse, et sardiinid on parimad kuudel, mille nimes pole r-tähte ehk siis maist augustini. Piirkonnale tüüpilised on ka piri-piri road (teatud liiki tshillipipar, tähendab suahiili keeles pipar) – vürtsika tshillikastmega grillkana, sealiha, mereannid vms.
Portugali veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Hästi maitsvad ja kerged on maa kirdeosa veinipiirkondade vinho verde (e.k. roheline vein) veinid - noored, 8-12º alkoholisisaldusega punased, roosad ja valged, millest viimased on tunnustatud ka väljaspool Portugali. Loomulikult seostub Portugaliga port ehk kangestatud vein, mida on väga palju erinevaid liike ja mis on samuti hinnatud ekspordiartikliks. Kohalikku õlut on mitu sorti ning nad kõik on head janukustutajad.

Raha ja krediitkaardid
Kehtiv rahaühik on euro. 1 EUR=u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Aktsepteeritakse kõiki peamisi krediitkaarte. Pangad on avatud E-R 8.30-15.00.

Mobiiltelefonid: Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele hakkavad välismaal mobiiltelefoniga helistades alates 30.augustist 2007 kehtima Euroopa Liidu ühtsed tasud (Eurohind), mis langetavad välismaal helistamise kulusid.
Eurohind sätestab välismaal Euroopa Liidu riikidesse helistamise hinnaks 7.90 krooni ja vastuvõetava kõne minutihinnaks 3.50 krooni.

Postkontorid (Correios) Postkontorid on tähistatud tähekombinatsiooniga CTT (Correios, Telegrafos, ehk Telefones). Postiteenus on usaldusväärne, kuigi turismihooaja kõrghetkedel tihti ülekoormatud. Marke saab ka tavalistest poodidest - reeglina on väljas silt ``Correios``. Postkastid on värvitud erepunaseks. Suuremad postkontorid on avatud E-R kl 8.30 - 18.30 või 19, kohalikud harukontorid E-R kl 9 - 12.30 ja 14 - 18. Alla 20 g kaaluva kirja või postkaardi saatmine EL-i piires maksab umbes 50 eurosenti, mujale maailma umbes 60 eurosenti. Euroopa sihtkohtadeni jõuab post umbes nädalaga. Olemas on ka kolmepäevane ``Azul`` ehk ekspressteenus.

Rannad
Algarve kuldsed, laiad liivarannad vaheldumisi tumekollaste järskude liivakivikaljudega jätavad unustamatu mälestuse. Piirkonna ida- ja lääneosas muutub rannajoon laugjaks, kuid on endiselt kauni heleda liivaga. Randades on üsna tugev tõus ja mõõn. Rannateenused on tasulised – varjud ja toolid on u 5 €. Samuti pakutakse erinevaid veespordialasid, nagu veesuusatamine, vesijalgrattad, paadilaenutus, purjelauasõit jne. Algarve kaljudega ääristatud rannapiirkonna kuurortides, nagu Praia da Rocha, peab arvestama, et randa pääseb küllalt järskude treppide kaudu. Ka Albufeiras on osades kohtades pääs randa treppidest.

Restoranid, baarid, kohvikud
Erinevate söögikohtade valik on lai ning pakub midagi igale maitsele. Esindatud on nii euroopa kui ka aasia köök, ei puudu ka kiirsöögikohad. Lõunasöök on tavaliselt 12.00-15.00 vahel, õhtusöök 19.30-23.00. Pärast tellimuse esitamist tuuakse lauale leib ja kerged suupisted (couvert), nagu sardiinipasteet, kohalik juust, oliivid, vms. Need lisatakse teie arvele hiljem sujuvalt juurde. Reeglina ei hoiatata teid sellest kunagi ette, seetõttu uurige üllatuste vältimiseks suupistete hinda eelnevalt või saatke need lihtsalt tagasi saata.
Odavaim variant söömiseks on lõuna ajal pakutav prato de dia ehk päevamenüü, mille võib kätte saada alates 5 eurost. Suppide ja salatite hinnad on alates 2.50 €, praed alates 5.50 €, õlu alates 1.50 €, kohv alates 0,7 €, koktelid alates 3 €. Üldine hinnatase turismikeskustes on kallim kui Eestis, kuid väljaspool neid leiab ka oluliselt odavamaid söögi- ja joogikohti, mille hinnatase on sama või madalam kui Eestis.

Ööelu
Praia da Rocha ja Albufeira on mõlemad aktiivse ööeluga kuurordid. Mais on ööelu suhteliselt vaiksem, kõrgpunkti saavutab see juuni teises pooles. Praia da Rochas on enamik ajaveetmiskohti koondunud rannaäärsele peatänavale Avenida Tomas Cabreira. Siin asub ka kasiino. Albufeira piirkonnas on kaks peamist ööelukeskust: Albufeira vanalinn ning uuslinnas asuv kuulus baaride tänav The Strip. Viimane on u 2,5 km pikk, ulatudes Montechorost põhjas Praia da Ourani lõunas. Enamik lõbustusasutusi paiknevad piirkonna keskosas Marrachino supermarketi juurde jääva risttee ümbruses. Sissepääsutasu klubidesse on u 7.50-15 €, sisaldades tavaliselt 1 joogi.

Transport
Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui linnasisesed bussiliinid. Bussijaamades on saadaval sõiduplaanid. Bussipilet Praia da Rochast Portimasosse maksab u 1.20 €. Bussipeatus on tähistatud sõnaga paragem.
Marsruutide ja hindade kohta vt lähemalt: www.eva-transportes.pt

Rongiga saab liikuda nii Algarve suuremate linnade vahel kui sõita teistesse Portugali provintsidesse ja pealinn Lissaboni (Barreiro jaam Tejo jõe lõunakaldal, sealt tuleb praamiga üle jõe sõits, et keskusess pääseda). Ühe suuna pilet olenevalt rongist al. 14€.

Vahemaad
Faro – Albufeira 35 km
Faro - Praia da Rocha 70 km
Praia da Rocha – Albufeira 35 km
Praia da Rocha – Portimao 2,5 km
Praia da Rocha – Silves 12 km
Praia da Rocha-Lagos 16 km
Praia da Rocha – Sagres 40 km
Praia da Rocha – Lissabon 285 km

SÖÖK JA JOOK
Portugali köök on truu oma juurtele, milleks on kalurite ja karjuste toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega.
Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel Portugali sardiin on odava hinna eest saadaval kõikjal, iseäranis aga lõuna pool. Sardiinide kõrvale pakutakse kannikas talupojaleiba või -saia ja pudel majaveini: ka väikese eelarvega on pidusöök garanteeritud. Siiski ei koonerdata restoranides lihaga, menüüs on maitsvaid sealiha- ja lambapraade ning veiselihalõike. Samuti võib nautida värskelt korjatud puu- ja köögivilju, rääkimata Portugali veinidest, mis on valdavalt täiesti joodavad.

Parimateks roogadeks tuleb lugeda kohalikud hautised, näiteks Alentejo ensopadad, Algarve caldeiradad ja Estremadura Acordad. Neid toite pakutakse restoranides üle terve riigi.

Portugali söögikohtade portsjonid on reeglina suured. Küsida võib ka pool portsjonit (uma meia dose), mille eest küsitakse umbes kaks kolmandikku täishinnast.

Restoranid ja menüüd: Aknale või ukse kõrvale välja pandud menüüd näitavad, millist valikut ja hinnaklassi võib sees oodata. Hinnad sisaldavad tavaliselt kõiki makse ja teenustasu, kuid hea teeninduse eest jäetakse jootraha umbes 5-10% arve summast. Tipico-restoranid on spetsialiseerunud kohalikule köögile, marisqueriades serveeritakse mereande ning churrasqueirades grillitud liha.

Paljudes restoranides ja kohvikutes on ka ementa turistico - turistimenüü. See ei tähenda siiski kehvavõitu rahvusvahelist turismitoitu. Pigem on tegu ökonoomse hinnaga komplekteinega, mis koosneb reeglina saiast, võist, supist, põhiroast ja magustoidust. Paljudes restoranides ja kohvikutes pakutakse ka teist taskukohast võimalust, milleks on prato do dia - päevapraad.

Mereannid: parimaks mereannireklaamiks on tavaliselt restorani vaateaken, kuhu pannakse välja näidisekast külmutatud vähkide ja krevettide, austrite ja rannakarpide, meriahvenate ja merikeeltega.

Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul serveeritakse ohtra kapsa ja keedukartuliga ning kallatakse üle vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega. Acorda de marisco on paks ja vürtsikas küüslaugu lõhnaline leivasupp, milles on paksult hakitud mereande ning millesse enne serveerimist segatakse sisse toored munad. Lulas recheadas on riisi, oliivide, tomatite, sibula ja ürtidega täidetud kalmaariroog. Sardiinid (sardinhas) on väga maitsvad ning neid serveeritakse harilikult grillitult (sardinhas assadas).

Tursk (bacalhau) on Portugali rahvustoit. Parim viis seda maitsta on bacalhau a Gomes de Sa kujul - soomustega kaetud kalarümbad küpsetatakse koos peterselli, kartulite, sibula ja oliividega ning garneeritakse hakitud keedumunaga.

Värsket kala, olgu tervelt või fileeritult, serveeritakse tavaliselt grillitult, parimad neist on atum (tuunikala) ja espadarte (mõõkkala). Peixe espada on süsisaba - pikk ja peenike kala, mida püütakse Lissabonist lõuna poole jäävast merepiirkonnast.

Liha. Liha süüakse niisama sagedasti kui kalagi. Bife na frigideira ei ole päris see, mida võiks arvata. Frigideira tähendab praepanni ning roog kujutab endast veinikastmes hautatud biifsteeki. Cabrito assado on küpsetatud talleliha riisi ja kartulitega - rammusavõitu, kuid väga maitsev. Carne de porco a Alentejana koosneb rannakarpidest ja sealihast koos paprika ja küüslauguga. Espetada mista on Portugali versioon shish-kebabist: looma-, lamba- ja sealihatükid vardas. Feijoada on Brasiilia, Portugali kunagise asumaa rahvustoit. Portugalis ei ole selle söömine nii keerukas ja rituaalne kui roa kodumaal, ent on endiselt tõesti peenemaitseline hautis seajalgadest ja vorstikestest, valgetest ubadest ja kapsast. Enamik Portugali liharoogi käib kokku nii riisi kui ka kartulitega.

Uluki- ja linnuliha. Frango ehk kana on väga populaarne ning sellest valmistatakse hulgi erinevaid roogi - hautatakse veinikastmes, praetakse, röstitakse, grillitakse hõrgutavalt krõbedaks. Mõned restoranid on spetsialiseerunud uluki- ja metslinnulihale - codorniz (vutt), perdiz (põldpüü), lebre (jänes) ning isegi javali (metssiga).

Koloniaaltoidud. Kuna Goa oli kunagi Portugali asumaa, on väga populaarne toit caril ehk curry, samuti teised indiapärased road. Piri-Piri on levinud vürtsine pipar, Angoolast pärit maitseaine, mis enamiku suid hõõguma paneb. Piri-piriga maitsestatud roogade tellimisel tuleb olla väga ettevaatlik.

Magustoit. Portugallased armastavad kohutavalt magusat. Kohalikud puistavad isegi magusad apelsiniviilud suhkruga üle. Koogid, kreemid ja kondiitritooted valmistatakse tavaliselt lihtsatest koostisainetest, ning viivad lausa keele alla. Pudim fla (ka flam, flan või flao) on Portugali karamellkreem.

JOOGID:
Lauaveinid. Portugali veinid on ühtlaselt head, mõnedes piirkondades valmistatakse ka lausa oivalist veini. Restoranides on majavein (vinho da casa) reeglina kindel valik: tinto on punane, rosado roosa ning branco valge vein. ELi määruste kohaselt jagunevad veinid mitmesugustesse kategooriatesse, nende hulgas on ka DOC-märgistusega apellatsiooniveine, mida valmistatakse vaid kindlates geograafilistes piirkondades. Algarve ja Alentejo veinid on head lauaveinid. Dao ja Douro veinid võivad olla pisut raskemad.

Minho piirkonna vinho verde on kerge ja vähese alkoholisisaldusega kergelt gaasine noor vein, mis sobib hästi suvise eine kõrvale.
Vinho espumante on Portugali vahuvein, mis on pudeldatud sampanja-tüüpi pudelisse. Suurem osa neist on magusavõitu, kuid leidub ka mõningaid üsna kuivi vahuveine.
Dessertveinid. Kaks Portugali kõige hinnatumat veini, portvein ja madeira, on saanud nime oma päritolukoha järgi. Neid juuakse peamiselt dessertveinidena, kuid neid võib pruukida ka aperitiividena. Söögieelseks nautimiseks sobivad kuiv ja eriti kuiv valge portvein ning kuivad madeirad - Sercial ja Verdelho. Pärast sööki proovige mõnda kuulsatest tumedatest või heledatest portveinidest (eriti head on heledad laagerdatud veinid) või madeira dessertveine - Boali või Malvasiat.

Õlu. Portugali õlled on head ja värskendavad. Nii heledat kui tumedat õlut serveeritakse jahutatult, olgu siis tegu pudeli- või vaadiõllega. Üks parimaid ja levinumaid on Sagres.

Viisa ja konsulaarabi Portugalis
Aurinko suvesihtkohtadest on Eesti kodanikule kuni 3 kuud viisavabad Hispaania, Kreeka, Portugal.
Reisida saab nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

Ka Vene kodanikele (punane pass) ja halli välismaalase passi omanikele on alates 21.12.2007 Schengeni riigid (k.a. meie sihtkohad Hispaania, Kreeka ja Portugal) viisavabad juhul, kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba.

Rohkem infot Schengeni viisaruumi kohta leiate:
http://www.vm.ee/est/kat_428/9155.html
http://www.vm.ee/est/kat_428/8997.html

Lissabonis asub Eesti Suursaatkond, vt. http://www.embest.pt. Aukonsulid on Porto linnas maa põhjaosas ja Tavira linnas Algarve provintsis maa lõunaosas.

Suursaadik T.E. Pr. Ana Paula Baptista Grade Zacarias
Kohtu 10
10130 Tallinn
tel. (372) 611 74 68
faks: (372) 611 74 67
e-mail: emb.portugal.tallin@gmail.com
Press ja kultuur
tel. (372) 611 74 63

SUURSAATKOND LISSABONIS
Suursaadik Hr. MART TARMAK
Rua Filipe Folque nr.10ºJ-2ºESQ
1050-113
Lissabon
Portugal
tel. (351) 21 319 4150
faks (351) 21 319 4155
e-mail: embest@embest.pt
http://www.embest.pt