Halkidiki poolsaar - huvitavad kohad

Olümpose mägi
Olümpos on Kreeka kõrgeim mägi (2917 m.) ja 12 antiikmütoloogia jumala püha elupaik. Imekaunid vaated ja hämmastav Egeuse mere panoraam ning piirkonna eriline õhustik aitavad mõista, miks jumalad just selle paiga oma elukohaks valisid. Kreeklased uskusid, et nende jumalad elasid Olümposel. Legendaarse mäe jalamil asub antiikne linn Dion. Siin käidi kummardamas Zeusi ja teisi Olümpose jumalaid, toodi neile ohvriande, linnaväljakul korraldati linnaelanike debatte ning teatrietendusi ja tuliseid spordivõistlusi.

Linn kosus ja pikka aega valitses inimeste ja jumalate vahel harmoonia ja solidaarsus. Oma Ida sõjaretke eel palus Aleksander Suur Olümpose jumalatelt eestkostet ja õnnistust. Täna võib külaline näha Dionis erinevate aegade jäänukeid: Isise ja Artemise templeid, Kreeka ja Rooma amfiteatreid, Rooma terme, varakristlikke basiilikaid ja erinevaid ühiskondlikke hooneid.
 
Thessaloniki  
Kreeka suuruselt teine linn, Makedoonia pealinn, Thessaloniki asutati aastal 315 e.Kr. Nime sai linn Makedoonia kuninga Kassandrase naise ja Aleksander Suure õe Thessaloniki järgi. Linn oli Makedoonia kuningate alatises soosingus ega kaotanud kunagi oma tähtsust ja mõju. Tänapäeva Thessaloniki on õitsev, lärmakas, nooruslik metropol kaasaegse hoonestuse ja ostukeskuste, restoranide ja kõrtsidega. Igal aastal toimub siin rahvusvaheliselt tuntud kaubandusmess.

Kindlasti peavad Thessalonikit külastama kõik ajaloo ja antiikkunsti huvilised. Linna hiilgavat minevikku tuletab meelde 15. sajandil veneetsia meistri poolt rajatud Valge torn. Püha Demetriose basiilika ajalugu ulatub varakristlikusse aega. Linna kirik, mis on saanud oma nime linna patrooni järgi, on üks Kreeka õigeusu märkimisväärsemaid monumente. Seda ehivad imekaunid freskomaalid ja unikaalsed mosaiigid. Külastajate seas on linna ajaloo- ja kultuurimälestistest kõige populaarsemad Sofia basiilika (6. saj), Kaheteistkümne apostli kirik (13. saj); Imperaator Galeriuse triumfikaar (303 AD), mis ehitati selleks, et märkida pärslaste alistamist Mesopotaamias ja Armeenias; Rotunda ehk Galerius III mausoleum, mis hiljem kujundati ümber kristlikuks kirikuks; keskaegsed lossimüürid koos panoraamvaatega linnale ja lahele.

Thessaloniki arheoloogiamuuseumis ootab külastajaid huvitav ja rikkalik näitus antiik- ja Rooma ajast. Muuseumi uhkuseks on aga unikaalsed Makedoonia Philippos II hauakambrist pärit kuldehted ja muud esemed, mis tulid päevavalgele M. Andronicuse ekspeditsiooni käigus ja vallandasid tõelise sensatsiooni.
 
Meteora kloostrid  
Orus asuva Kalambaka linna kõrval kõrguvad hiiglaslikud kaljud, mille otsas asuvad Meteora kloostrid justkui inimesele kättesaamatud kotkapesad. Sõna „Meteora“ tähendab kreeka keelest tõlgituna „õhus hõljuv“ ja võib öelda, et need sõnad iseloomustavad suurepäraselt Kalambakas asuvaid kloostreid, mis on ehitatud 300 m kõrgusele järskudele kaljudele Pineiose oru kohal. Peakloostri Megalo kloostri rajajaks peetakse munka Püha Afanaseust, kes 1360. aastal Athoni mäelt Kalambakasse saabus. Legendi kohasel paiknes munga elukoht nii kõrgel, et vaid ingel või kotkas võis ta nii kõrgele viia. Afanause õpilane, serblaste kuninga poeg Josif jätkas õpetaja käidud teed ja ehitas 30 aastat hiljem paika veel teisegi kloostri. XV–XVI sajandil, mil Tessaalia vallutasid türklased, rajati enam kui 30 uut kloostrit. Kloostrid ehitati kivist, kaeti punaste kivikatustega ja rõdud valmistati puidust. Kloostrites oli palju väikseid ja kitsaid konge ja ühine söögituba. Valdavalt oli tegemist mungakloostritega, kuid mõned olid mõeldud ka nunnadele. Pärast Esimest maailmasõda, mil turistid kloostrite suhtes üha enam huvi ilmutama hakkasid, rajati siia uued teed. Täna pääseb kloostritesse mööda kivisse raiutud kaljutreppe. Paljudes kohtades tuleb ohtlikke kuristikke ületada kitsukeste sildade kaudu. Siinsetes, muljetavaldavaid mäevaateid pakkuvates kloostrites asub ainulaadseid freskosid, ikoone ja gravüüre
 
Petralona - Punaste kivide koobas
Kaciko mäe lähedalt Petralona koopast leiti enam kui 700 000 aasta eest elanud neandertali inimese säilmeid. Praegu asub siin muuseum. Külastajad saavad imetleda imeilusaid stalaktiite ja stalagmiite (turistidele mõeldud teekond on umbes 600 m pikkune). Puhkepausi võimalus Nea Mudania linnakeses.
   
Athos  
Athose poolsaar, niinimetatud idapoolne sõrm on 40 km pikkune ja 8–18 km laiune. Poolsaarel asub kuulus Athose mägi, munkade ja erakute elupaik. Praegu asub siin 20 suurt ja 12 väiksemat kloostrit. Paik sai tuntuks pärast kristluse tulekut ja 963. aastal läks koht ametlikult jumalasulastele. Samal aastal, pärast seda kui imperaator Fok oli kinkinud poolsaare munkadele, kerkis siia esimene klooster. Athose riigi õitsengu ajal elas siin ligemale 40 000 munka. Tänapäeval elab neis rohelusse uppuvates kloostrites umbes 1500 munka. Naisi ei lubata kloostrite lähedusse juba alates aastast 1060, mil keiser Konstantinus vastava keelu kehtestas. Mehi ja poisse lubatakse sellele püha kogukonna mäele endiselt vaid eriloa alusel. Vaatamata sellele, et piirkonda on tabanud mitmed rünnakud ja tulekahjud, ei ole paik oma keskaegset vaimsust kaotanud. Tänaseni puuduvad siin elekter ja transport, teed on vanad ja kitsad. Sellele vaatamata asuvad poolsaarel hindamatud aarded – rohkete ikoonidega Bütsantsi kirikud, liturgiarekvisiite täis pühakojad ja hinnaliste käsikirjadega raamatukogud. Athose poolsaart peetakse kolmest poolsaarest kõige kaunimaks. Paiga looduslik ilu ei jäta külmaks ühtki inimest.