Horvaatia - kuurordid
POREČ EHK PARENZO on ligi 17 000 elanikuga ja 2000 aasta vanuse ajalooga linn, mille lähistel paiknev kuurort on suvekuudel üks populaarsemaid Horvaatias. Siinsetele rannikualadel laiuvad heatasemelised puhkekeskused, neist suurim on Zelena Laguna.
Poreči kompaktne vanalinn pakub oma varjulistel tänavatel suurepärase võimaluse sooritada sisseoste lugematutes väikestes poodides ja butiikides, lõunatada ja lihtsalt nautida kunagise Rooma linna peatänava – Decumanuse - vilgast elu.
Poreči vaieldamatult kuulsaim vaatamisväärsus on 6.saj. pärit Euphrasiuse basiilika, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandite nimekirja. Sakraalkompleks koosneb kirikust, aatriumist ja ristimiskohast. Siinsed säravad altarimosaiigid kujutavad lisaks erinevatele religioossetele teemadele ka piiskop Euphrasiust ennast.
Külastada soovitatakse veel piiskopipaleed, kus on väljapanek antiikskulptuuridest, religioossetest maalidest ja palju muud huvitavat. Samuti tasub käia ning Marafori väljakul, kus kunagi asus rooma foorum. Siin on võimalik näha ka originaalfragmente ajaloolisest kogunemiskohast, väljaku lääneosas on säilinud 2.saj. pärit merejumal Neptunile pühendatud templi varemed.
Plava Laguna ja Zelena Laguna on aktiivse puhkuse sõpradele ideaalsed kohad, siin on võimalik mängida tennist, tegeleda veespordiga, matkata ja soovi korral rentida jalgrattaid. Korraldatakse ka ratsaretki looduslikult kaunitesse paikadesse.
POREČI RESTORANID JA BAARID:
Peshkera – asub pisut vanalinna müüridest väljas, pakutakse lihtsat ja soodsate hindadega toitu, olemas ka merevaatega väliterrass
Dva Ferala – maitsva köögiga restoran, soovitatakse proovida istarski tris-i kahele ( kolm erinevat ja ülimaitsvat kodupastarooga )
Peterokutna Kula – keskaegses tornis asuv kõrgema klassi restoran, kvaliteetsed kala- ja liharoad
Konoba Ullixes – restoran peatänava ääres, eriti kuulus oma mereandide poolest, nt „Poseidon plate“ kahele
B&W – eriti nooremate inimeste hulgas populaarne rannakohvik, avatud ka õhtusel ajal
Epoca – võimalus imetleda romantilist päikeseloojangut mere ääres , nautides maitsvat kohvi või kokteili
Torre Rotunda – hubane vabaõhukohvik ajaloolise nn. ringitorni tipus
Lapidarium – heatasemeline baar regionaalmuuseumi taga, suveperioodil elav muusika
Byblos – asub Zelena Lagunas, vabaõhuklubi, eri stiilides muusika, kuulsad DJ-d, peetakse „kuumimaks“ ööklubiks Horvaatias
Hinnatasemelt ei ole Horvaatia kallis – restoraniroad maksavad alates 35-40 KN, hotellide juures olevates söögikohtades on hinnad kallimad
POREČI TRANSPORT
Poreči bussijaam asub Rade Koncara tänaval, sõita saab Rovinjisse ( 40min, piletihind u. 40 KN), Zagrebisse ( 5 tundi, pilet u. 220 KN ), Rijekasse ( 2tundi, pilet u.80 KN ) ja Pulasse ( 1 ½ tundi, pilet u. 50 KN ). Pazinisse sõidab päeva jooksul 10 bussi, ühe otsa pilet u. 35KN, sõit kestab u. 30min. Pazinis asub ka lähim rongijaam.
Suveperioodil ajavahemikus märtsist-oktoobrini liigub Plava Laguna ja Zelena Laguna piirkonnas turistidele ka minirong, pileti maksumus 10-15 KN ja iga tunni tagant reisipraam, tehes peatusi erinevates kuurordisadamates. Pilet u 25KN.
Rijeka on Horvaatia peamine sadamalinn hiiglasliku Istria poolsaare ja Krki saare lähistel. Rijekas asub palju kultuuri- ja haridusasutusi ning tegemist on noorte inimeste meelispaigaga, mis linna elavaks ja reipaks muudab. Linn on vaieldamatu lemmik nende hulgas, kes soovivad ühendada rannapuhkuse linnameelelahutusega. Muide, Rijeka rannad on vooderdatud üksildaste, merest väljaulatuvate kaljurahnude poolt, mis meelitavad puhkajaid oma eraldatusega ülejäänud rannasolijatest. Vesi on nii selge, et kalaparvede, merisiilide ja meritähtede vahelt on nähtavad ka kõige pisemad merepõhjas olevad kivikesed.
Lisaks restoranide, baaride ja kohvikute külastamisele saavad turistid jalutada Rijeka vanalinnas, mis asub vahetult Horvaatia Vabariigi väljaku taga. Vanalinn on väike, kuid imekaunis. Vaatamata kanalite puudumisele meenutab Rijekas oma atmosfääri poolest Veneetsiat.
Linnas toimuvad vaatemängulised ja värvikirevad, ligemale kümme päeva vältavad karnevalid. Aasta-aastalt muutuvad need pidustused karnevalisõprade seas populaarsemaks. Linna vanimaks arhitektuurimälestiseks on Vana värava kaar. Linnatornilt avaneb suurepärane panoraamvaade tervele linnale. Valitseja palees asub aga merenduse ja ajaloomuuseum.
Turistide seas väga populaarne keskajast pärit ajalooline vaatamisväärsus Trsati kindlus omas minevikus väga olulist strateegilist tähtsust, kuid on tänaseks päevaks muutunud üheks head lõõgastavat ringkäiku pakkuvaks paigaks, mida külastavad nii kohalikud kui kaugemalt tulijad. Samuti leiab kindluses sageli aset erinevaid kultuurisündmusi, seal on arvukalt suveniirikauplusi ja oma kunstiteoseid müüvaid kunstnikke. Kindluse kõrval asuvad Neitsi Maarja kirik, frantsiskaani klooster ja Püha Georgi kirik.
Opatija (44 km Rijeka lennujaamast ja 200 km kaugusel Zagrebist) on tuntud kui kõige populaarsem ja luksuslikum kuurort Aadria mere põhjarannikul.
Linn on kasvanud 15. sajandil rajatud benediktiini kloostri ümber ning täna nimetatakse Opatijat ka turismi esimeseks „leediks“. Turismindus sai Opatijas alguse 1844. aastal, mil Rijekast pärit kunstnik Skarpa ehitas esimese villa Andželika. Alati haljendavasse Opatijasse suhtusid suure soosinguga ka Austria-Ungari impeeriumi valitsejad ja aadlikud. Linna muudab ainulaadseks selle 18.-19. sajandist pärit hästisäilinud hoonete arhitektuur.
Opatija rannikuala katab nüüdseks 25 km suuruse ala. Selle ääres paikneb arvukalt mainekaid hotelle, mis suudavad rahuldada ka kõige nõudlikumate klientide soove. Enamik neist võib mahutada kuni 8000 külastajat. Kuurordis on rohkelt baare, kohvikuid, tenniseväljakuid, basseine ja ka jahisadam. Enamik kokteilibaare, mis on kujunenud üheks peamiseks öiseks meelelahutuseks, on avatud kuni hommikuni. Õhtuti loovad suurepäraselt valgustatud rannikuala ja läheduses paiknevad kaljurahnud kummalise atmosfääri – näib nagu oleksid antiiksed kujud just äsja merest väljunud. Seda õhustikku ei saa võrrelda Türgi või Hispaania tegevusest kihavate kuurortidega.
Tänu suurepärasele subtroopilisele kliimale peeti Opatijat juba eelmisel sajandil parimate kliimatingimustega kuurordiks terves Euroopas. Siin on võrreldes muude lähipiirkondadega märksa soojem. Mäed on need, mis eraldavad linna ülejäänud maa mandriosast. Piirkonna kõrgeimaks tipuks on Učka (1400 m). Kuna kuurordi mikrokliima on erandlik, sobib paik puhkamiseks igal aastaajal. Siin on võimalik kasvatada mitmesuguseid eksootilisi subtroopilisi taimi, nagu magnooliad, bambus ja palmipuud. Jaapani kameeliatest on saanud koguni Opatija turismi sümbol.
Opatijast 6 km kaugusel asub hubane ja väike Lovrani kuurort, mis on sobilik paik rahuliku puhkuse otsijatele. Lovranil on õdus vanalinn mitmete restoranide ja kohvikutega.
UMAG ( Umago )
Porečist põhja poole jäävat Umagit on ajalooliselt mainitud juba 7.saj. Kummalisel kombel anti aga linna staatus ( grad ) talle alles 1997.a.
Ammustel aegadel nimetati Umagi „väravaks Euroopasse“ ja tänu soodsale geograafilisele asukohale rajasid siia oma suveresidentsi ka mitmed Rooma ülikud.
Tänapäeval elab siin üle 7000 elaniku ja tegemist on Horvaatia ilmselt kõige rahvusrohekma linnaga – peale etniliste horvaatide elavad siin veel itaallased, serblased, sloveenid, bosnialased ja albaanlased.
Umag asub 40 km kaugusel Triestest, 150 km kaugusel Ljubljanast ja Veneetsiaat lahtutab teda vaid 50 meremiili – seega on siit mugav avastama minna ka Horvaatia naaberriike.
Tänapäeval on Umag saanud Horvaatia spordipealinna auväärse nimetuse – siin peetakse juba pikemat aega ATP tenniseturniiri, mis meelitab kokku palju spordihuvilisi nii kaugelt kui lähedalt.
Krk on samanimelise saare suurimas asulas paiknev keskne linn ja ajalooline Rooma piiskopkond. Siin saab külastaja nautida fantastilist loodust ja tunda ajalootukset. Antiikne Krki linn on üks Aadria mere piirkonna vanimaid asulaid. Siin on pidevalt elatud alates Vana-Rooma ajast ning tegemist oli koguni ajaloolise Rooma provintsi Dalmaatsia osaga. Unikaalsed kodumosaiigid on vaid üks näide Rooma aja kuulsusrikkast minevikust. Linnas võib märgata keskaegseid kindlusi, sealhulgas Kamplini pargi lähedal asuvat Frankopani kindlust; veneetslaste valitsusajal ehitatud linnamüüre; sadamat ja keskväljakut. Hoolimata tõsiasjast, et linnas elas varemalt väga suur itaalia kogukond, läks ala 1921. aastal Jugoslaaviale. Mõne aja pärast kinnitati Krki nimi ka ametlikult.
Tänasel päeval elab linnas umbes 6000 inimest. Kuna linnas asub palju baare ja restorane, tuntakse Krki linna saare ööelu keskusena. Linnas korraldatakse mitmeid paadiekskursioone. Saare lõunaosas asuv Krki linn asub 27 km kaugusel saart mandriga ühendavast ja kõige kaasaegsemast Krčki sillast.
Pula on Istra regiooni administratiivkeskus ja suurim linn rannikul, elanike arvuks 65 000.
Linna suurimaks ja imposantseimaks vaatamisväärsuseks peetakse 1.saj. rajatud Rooma amfiteatrit, mis on ehitatud kohalikust lubjakivist ja mahutas oma tegutsemisajal ligi 20 000 külalist.
Tänapäeval korraldatakse siin iga-aastast Pula filmifestivali ja suviti erinevaid kaasaegse ja klassikalise muusika kontserte.
Kindlasti tasuks külastada ka Pula katedraali, arheoloogia- ja ajaloomuuseumit, mis annavad huvitava ülevaate linnakese minevikust.
Pula on kuulus ka oma suurepäraste randade poolest : kõige rahvarohkemad on Verudela Peninsula ja Hawaii Beach. Neile, kes soovivad rahulikumat omaette olemist, sobib kindlasti Rt Kamenjak, 10km linnast lõuna poole jääv piirkond . Sellel asustamata neemel saab nautida imelist loodust, näha metsikuid orhideesid, viljapuid, erinevaid ravimtaimi. Ligi 30km pikkune rannariba pakub unustamatu võimaluse põigata erinevatesse lahesoppidesse ja nautida rannamõnusid. Sikk-sakina kulgevad teed ja rajad teevad ringi liikumise mugavaks ja küngastelt avanevad lummavad vaated Cresi saarele ja Velebiti rohelistele nõlvadele. Oma olmepraht palutakse kilekotiga kaasa viia. Rt Kamenjakki saab kõige mugavalt sõita rendiautoga, kuid loodussõbralikum viis on tulla linnaliini busssiga nr.26 maršruudil Pula-Premantura, pilet u15 KN
Malinska on Krki üks olulisemaid turismilinnu, niinimetatud kuldsaar. Malinska areng sai alguse esimese veski ehitamisega 15. sajandil. Kuurort asub ranniku kirdeosas ning on mässunud lopsakasse vahemerelikku rohelusse. Osad taimed on algselt pärit just sellest piirkonnast. Rannikupiirkonna puutumata looduslik ilu paneb imestama iga külastaja; lugematud kaljudel looklevad teerajad pakuvad näha eksklusiivseid vaateid. Linn tervitab aga alati kaasaegse ja elava meelelahutusega
Krki saar, millel Malinska asub, on erakordne selles mõttes, et seda saab ja ei saa nimetada saareks. Kahtlemata on paik igast küljest ümbritsetud merega. Kuid samas on see piirkond mandriga nii tihedalt seotud, et elu kahe paiga vahel on väga sarnane. Üle mere ulatuv modernistlik sild ühendab saart Horvaatia mandrialaga. Saarel asub ka lennujaam, kuhu saabub reisijaid üle kogu maailma.
Lisaks omab saar olulist tähtsust Horvaatia ajaloos. Just siin sündis horvaatia kirjasüsteem. Saarelt on leitud kõige vanem glagoolitsa tähestiku alusel koostatud dokument (arvatav koostamise aeg aasta 1100).
ROVINJ -itaaliapäraselt Rovigno- on rannapiirkonna vaieldamatu pärl. Kuigi suvekuudel üle rahvastatud, on see linn säilitanud tõelise vahemerehõngulise sadamalinna ilme. Nii nagu sadu aastaid tagasi, lähevad igal varahommikul kalapaadid merele ja naasevad saadetuna kajakate läbilõikavast kisast värskete mereandidega.
Kalaõnne paluvad kohalikud St Euphemia katedraalis, mille võimas 60 m kõrgune kellatorn paistab juba kaugele merele.
Rovinjis olles tasuks kindlasti külastada rahvapärimusmuuseumi, Batana maja – see on omapärane ja huvitav muuseum, mis on pühendatud vapratele kalameestele läbi aegade ja edastab ka kaasaegsel interaktiivsel moel põnevat infot.Linnakeskusest u 2 km kaugusel on teinegi huvitav objekt, mida on põnev uudistada nii lastel kui ka nende vanematel – see on nn mini-Horvaatia teemapark, kus miniatuurses vormis kujutatud kuulsamaid ehitisi, monumente ja linnu. Samas paikneb ka väike loomaaed. Sissepääsupiletite hinnad on u 20-25 KN, lastele soodushind.
Kui linnamelust on küll saanud, siis soovitame jalutada piki veepiiri keskusest välja, lõuna suunas. U 1,5 km pärast jõuate kaunisse lõõgastavasse parki Zlatni Rt, mis rajatud juba 1890.a. austria armee admirali poolt ja kus saab küpresside ja mändide varjus mõnuleda.
BRIJUNI SAARED ( Brioni )
Brijuni arhipelaag koosneb kahest suurest männimetsaga kaetud saarest ja 12st väiksemast saarekesest. Lisaks lopsakatele tammesaludele ja okaspuumetsadele kasvavad siin ka mitmed haruldased taimeliigid nagu metskurk ja merimoon.
Alates 1983.a. on Brijuni piirkond kuulutatud rahvuspargiks, kuid enne seda oli see Jugoslaavia pikaajalise liidri Josif Bros Tito privaatne puhkusepaik, kus ta veetis igal aastal peaaegu 6 kuud. Nn„Jugoslaavia rahvaste isa“ lasi siia rajada unikaalse subtroopilise pargi ja veetis üliluksluslikult ja glamuurselt aega, võõrustades nii riigijuhte kui ka maailmakuulsaid näitlejaid.
Saari kasutatakse aeg-ajalt ka tänapäeval kõrgete riigitegelaste vastuvõtuks, kuid valdavas enamuses sõidavad nii kroonitud kui kroonimata pead siia eraviisiliselt. Rahvusparki saab laevad Pula rannast või bussiga nr.21, mis sõidab maršruudil Pula-Fazhana.
Opatijast 6 km kaugusel asub hubane ja väike Lovrani kuurort, mis on sobilik paik rahuliku puhkuse otsijatele. Lovranil on õdus vanalinn mitmete restoranide ja kohvikutega.
See endine kaluriküla on Krki saare üks lemmik puhkepaiku. Esmakordselt on Njivic’i mainitud 1474. aastal. Nüüd meenutavad paiga kuulsusrikast ajalugu iidsed monumendid. Alates 1930. aastast, mil linnas avati esimene hotell, on arenenud ka turism. Linnapiirkonnas on rannad kivised või betoonist ja linnast väljaspool kaljused. 1,2 km pikkusel Antun Kosta teel võib jalutada ja loodust nautida kuni päris Malinskani välja. Külastades Njivici, proovige kindlasti tennisemängu, minigolfi, sukeldumist või ratsutamist. Njivic asub Krčki sillast 10 km kaugusel.