Sardiinia - huvitavad kohad
Alghero linn on ühtaegu nii oluline turismikeskus kui ehe Sardiinia linn. Alghero maaliline vanalinn on omataoliste seas üks paremini säilinutest üle kogu Sardiinia. Kogu linn kannab koloniaalpärandina endiselt katalaani pitserit. 300 a tagustest aegadest annavad veel tänapäevalgi tunnistust paralleelselt katalaani- ja itaaliakeelsed tänavasildid. Vanalinna munakivisillutisega tänavatel, kus on hulgaliselt gooti stiilis kirikuid ning kohvikutega palistatud väljakuid, on tuntav hispaaniapärane atmosfäär.
Linn oli vanasti terves ulatuses müüriga ümbritsetud, tänapäeval on müürid säilinud vaid osaliselt. Bastioni Cristoforo Colombo juures on mitmeid meeldivaid mereäärseid restorane ja baare, kus kokteili juues päikeseloojangut nautida. Maapoolsed müürid on asendunud Giardini Pubblici ehk Linnapargiga. Porta Reiali torni teisel korrusel asub panoraamvaatega terrass. Torre di San Giovanni on teine imposantne torn, kus on väljapanek kaasaegsest Sardiinia kunstist.
Rooma merejumala järgi nime saanud Neptuni grott - stalaktiidikoopad Alghero lähistel, mille 18.sajandil avastasid kohalikud kalurid. Koopa sissepääs paikneb meeter allpool merepinda Capo Caccia kalju jalamil ning seetõttu saab koopaid külastada vaid tüüne merevee korral. 1954 raiuti kaljusse 654-astmeline trepp, mida kutsutakse escala del cabirol e kitsetrepid, mis viivad kalju peal paiknevast parklast alla koobaste sissepääsu juurde. Paadiga pääseb koobastesse enamasti suvekuudel, harvem kevadel ja sügisel. Koopad on u 4 km sügavused, kuid külastajaile on avatud vaid mõnisada meetrit. Koopas on ka 120 m pikkune soolajärv.
Läheduses on veel 2 teist grotti-nn roheline grott, mis ei ole külastajatele avatud ning Grotta di Ricami, kuhu pääseb vaid mere poolt. Sardiinia on sukeldujate paradiis - ümberringi on palju veel päris veealuseid koopaid, kuulsaim neist Nereo Cave, mida igal aastal külastab tuhandeid sukeldujaid üle kogu maailma.
Bosa on maaliline pastelsetes toonides majakestega linnake järsul mäeküljel, mille tipus troonib romantiline kindlus. Kindluse ehitas 12.sajandi alguses Toskaana päritolu Malaspina perekond, kelle järgi kindlus ka nime sai. Kindlusemüüride vahel on peidus 4ndal sajandil ehitatud kabel, kus võib imetleda 14ndast sajandist pärit erinevaid pühakuid kujutavat freskot.
Linnaksese ees paikneb palmipuudega ääristatud peegelsile Temo järv.
Olbia linn
Tänu lennujaamale, sadamale ja elitaarsele Costa Smeralda kuurortpiirkonna naabrusele Olbia-Tempio provintsi majanduskeskuseks kujunenud Olbia on suuruselt Sardiinia neljas linn Vaatamata sellele, et tegemist on suure industriaallinnaga, on ka siin võluv vanalinn, mille väljakutelt leiab elegantseid butiike, vinkoteeke ja kohvikutest tulvil väljakuid. 350 a e.Kr rajatud Olbia oli juba vanadel aegadel üks Vahemererpiirkonna olulisimaid sadamalinnu. Tänapäeval elab Olbia linnas u 45 000 inimest.
Olbia linnast leiame Põhja-Sardiinia ehk Gallura piirkonna olulisima keskaegse vaatamisväärsuse- u 11-12 sajandil ehitatud romaani stiilis graniitkiriku-Chiesa di San Simplicio. Teine Olbia imposantseimatest graniitkirikutest on 18ndast sajandist pärit Chiesa di San Paolo, millele peale II MS on lisatud silmapaistev Valentsia stiilis mitmevärviliste katusekividega kaetud kuppel.
Peatänav Corso Umbertolt leiab stiilsed Itaalia disainirõivaste butiigid ning selle väikestelt harutänavatelt kunsti- ja käsitöökauplused.
Olbia kohvikukultuuri keskusteks on Piazza Margherita ja Piazza Matteotti väljakud. Olbia populaarseim rand Lido del Sole paikneb linnast 6 km väljas. Sinna saab sõita liinibussiga nr.5. Kauneimad valge liivaga rannad jäävad aga põhja poole.
Costa Smeralda ehk Türkiisrannik
U 1962. a otsustas miljardär Karim Aga Khan koos äripartneritega osta Sardiinia kirdeosas rikkumata loodusega rannariba, mille nad tänu läbipaistvale rohekas-sinisele mereveele Costa Smeraldaks ehk Türkiisrannikuks ristisid.
50 aastaga on Costa Smeraldast kujunenud elitaarne puhkusepiirkond, mille sadamates võib näha seilavaid losse meenutavaid megajahte ning nende pardal rahvusvahelisi supermodelle, vene oligarhe, meediamoguleid, erinevate riikide kroonitud päid. Hinnad on siin kõrgemad kui üheski teises Vahemere kuurordis.
Moodne kuurortpiirkond saab alguse 17 km Olbia linnast põhja pool, Golfo di Cugnana lahe ääres paiknevast Porto Rotondost ning kulgeb sealt 55 km pikkuselt veel põhja suunas kuni Golfo di Arzachena laheni. Costa Smeralda rannikualal on ühtekokku 80 valge liivaga lahesoppi. Mõnedesse idüllilisematesse neist pääseb vaid mööda merd.
Costa Smeralda keskuseks on Porto Cervo, mille mauripärases arhitektuuris segunevad Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Põhja-Aafrika elemendid. Piazzetta on väike väljak ostutänavate võrgustiku keskel, kus on esindatud kuulsate disainerite butiigid. Louise Alexander'i kunstigaleriis on püsiväljapanek kaasaegsete kunstnike loomingust.
Porto Rotondo jahisadam loodi peale Porto Cervo 10-t eduaastat. Siin asub näiteks kuulsa itaalia ettevõtja ja poliitiku Silvio Berlusconi üliluksuslik residents-Villa Certosa. Porto Rotondo rannapromenaadi ääristavad kohvikud, restoranid ning šikid lounge'id.
Costa Smeraldas on maaliline loodus: türkiissinisesse vette sööstvad graniitkaljud vahelduvad flordisarnaste idülliliste abajatega. Aga Khani lemmik- Spiaggia del Principe rand (tuntud ka Portu Li Coggi nime all) on üks piirkonna kaunimaid- lumivalge liiv, rohelised makjapõõsad ning kariibipäraselt helesinine merevesi.
Santa Teresa di Gallura
Santa Teresa di Gallura on väikeseid laide arvesse võtmata Korsika saarele lähim punkt Sardiinias. Sajandite vältel on Santa Teresas kanda kinnitanud palju korsiklasi, millest on tugevaid mõjutusi saanud ka kohalik dialekt. 19nda sajandi alguses hoolitses Santa Teresa di Gallura ülesehitamise ja hea käekäigu eest kuningas Vittorio Emanuele ise ning tema abikaasa Maria Teresa järgi sai linn endale ka uue nime. Peale I MS arenes Santa Teresast koos Türkiisranniku, Palau ja La Maddalena saarestikuga üks Vahemerepiirkonna elitaarseid turismipiirkondi. Tänapäeva Santa Teresa on turismikuurort, millel vastandina Türkiisranniku keskusele Porto Servole on säilinud ka kohalik omapära.
Santa Teresa di Gallura vanalinn asub linna keskväljaku Piazza Vittorio Emanuele ja Piazza San Vittorio väljaku vahel. Turismiinfopunkt asub linna keskväljakul. Villamarina väljakul paiknevas Raekojas on võimalik tutvuda kuninga originaalprojektiga Santa Teresa di Gallura linna loomiseks.
Aragoni kuningriigi ülemvõimu aegadest pärinevast Longosardo tornist on ülihästi näha Korsika valged kaljud. Torn ehitati mere poolt lähenevate piraatide jälgimiseks.
Longosardo tornist vasakul paikneb imeilus Rena Bianca liivarand, mille lähedusest leiame Santa Monica laiu.
Alates 1925ndast aastast käivad Santa Teresa di Gallura sadamast laevad mandri-Itaaliasse ja Korsika saarele. Sadamas on arvukalt kohvikuid, restorane ning kauplusi.
Santa Teresa rannikuvetes ning lähedalasuvate saarte ümbruses leidub suurepäraseid sukeldumispaiku.
Santa Teresa di Gallura lähiümbrus:
Santa Teresa di Gallura naabruses asuvast Santa Reparata külast leiame La Colba ranna.
Capo Testa poolsaare juures on kaks randa-Rena di Ponente ehk Taltana ning pikk Capicciolu rand.
Santa Teresa lähedal paikneb ka üks olulistest nuraghi'dest- Lu Brandali.
Kahe graniitkalju vahel paikneb La Valle della Luna mäekuru, mida kunagi tunti Cala Grande oru nime all. 1970-80ndatel sai sellest kogu Euroopa hipide meelispaik, kes kohale uue meelepärasema nime andsid.
Sõit Santa Reparatast Sassari poole pakub kauneid panoraamvaateid sadamale ja rannikule. Palau poole sõites jäävad teele Valle dell’Erica ja Conca Verde külakesed, mille naabruses leidub armsaid rannakesi nagu näiteks Licciola.
Conca Verde küla vastast läheb tee Area di Caresi orgu, kus võib imetleda suuri looduslikke graniitskulptuure.