Vietnam - huvitavad kohad

Ha Longi laht (Tonkin/Ha Long, Vietnam) - Legend räägib, et Ha Longi lahe ( tõlkes ``ründava draakoni laht``) arvukad saared ja saarekesed on tekitanud draakonid, kes tulid appi kaitsma Vietnami vaenlaste armeede eest. Geoloogidel on varuks teistsugune seletus: kunagi olid siin lubjakivimäed, kus voolanud jõed ja sisse varisenud koopad kujundasid iseloomuliku karstimaastiku, mille viimaks ujutas üle meri. Jätkuv erosioon muutis saared sinisest veest välja ulatuvateks hiiglaslikeks ja fantaasiarikasteks kujudeks, mille hulgast leiame 12 meetri kõrgusi kanu, 9-meetrise kükitava konna, suure viirukipanni ja isegi Egiptuse püramiidi. Külluses leidub koopaid, grotte ja võlvkaari; paljud koopad on kaunistatud uhkete stalagmiitide ja stalaktiididega. Teadaolevalt kasvab siin vähemalt 170 liiki koralle. Siinses taimeriigis on palju liike, mis ei kasva kusagil mujal maailmas, näiteks halongi lehvikpalm, mis avastati alles 1990. aastate lõpul. Lahe edelaosas Cat Ba saare lubjakivimetsades elab üks maailma enimohustatud primaate, kohalik languri alamliik. Looduskaitsjate jõupingutustest hoolimata on langurid salaküttimise tõttu suures ohus.

Hai Vani kuru (Quang Nam, Vietnam) - Hai Van on Vietnami Kõrgeim ja pikim mäekuru. Kurus, mis on Thuan Hoa ja Quang Nami provintsi piiril ning eraldab riigi põhja- ja lõunaosi nii geograafiliselt kui ka klimaatiliselt, lookleb 20 kilomeetri ulatuses ka põhjast lõunasse viiv tähtsaim riiklik maantee. Siin merre kaduva Thurong Soni mäestiku viimased ahelikud ei lase siiski põhjast puhuvaid külmi tuuli kaugemale lõunasse edasi. Hai Van tähendab tõlkes ``tuul ja pilved``, mis on täiesti asjakohane, kui arvestada, et tavaliselt on kuru mähkunud pilvedesse, mis 19. sajandi alguse luuletaja Cao Ba Quati sõnul näivad ``voolavat taevast`` ja mida tuul tõukab ``nagu galopeerivaid hobuseid``. Selge ilmaga võib taamal näha Son Tra poolsaart, Da Nangi linna ja lõputuna tunduvat valget mereranda. Kunagise kindlustuse varemed tähistavad kuru kõrgeimat kohta, Quang Nami provintsi viivat sissepääsu on aga kirjeldatud sõnadega ``kõige aukartustäratavam oru sissepääs maailmas``. Kuru põhjaosa lähistel moodustub seal voolavatest jõgedest kristallselge türkiissinine veega Lang Co Laguun. Looma- ja linnuriigis leidub mitmeid piiratud levikuga linde, nagu näiteks annami künkakana ja annami faasan.

Son Tra poolsaar ( Da Nang, Vietnam) - Paljude arvates meenutab Son Tra poolsaar kuju poolest kilpkonna, tesite meelest sarnaneb see seenega, mille kübara moodustab Son Tra, varre aga valged liivarannad. Son Trad ehk Ahvimäge peavad kohalikud elanikud jumala eriliseks kingituseks, selle endine nimi on Tien Sa ja legendi kohaselt olevat haldjad käinud siin Malelaumäel end malemänguga lõbustamas. Poolsaar sündis, kui uhtliivast tekkinud maasäär ühendas maismaaga kolm saart - Nghe, Mo Dieu ja Co Ngua - ja moodustas loodusliku barjääri mis tänapäeval kaitseb Da Nangi mere poolt lähenevate tormide ja tsüklonite eest. Son Tra poolsaarel on looduskaitseala, kus leidub vähemalt 30 ruutkilomeetrit sõjast puutumatuna säilinud looduslikku metsa, mida asustavad haruldased ahvid, nagu näiteks hertsoglangur ja üks makaak, kes olevat vahelüli reesusmakaagi ja krabidest toituva Macaca fuscicularis`e vahel. Rannal käivad munemas ridlid ehk merikilpkonnad. Kaunid korallid ja selge ning soe subtroopiline vesi, mis pole üle 10 meetri sügav ja jääb rannast kõigest poolteist kilomeetri kaugusele, meelitavad ligi Da Nangist siia sõitvaid sukeldujaid.

Mekongi delta (Vietnam/Kambodža) - Üks maailma suuri jõgesid Mekong saab alguse Tiibeti kirdeosas, voolab mägedesse uuristatud kuristikke mööda lõunasse, ületab seejärel Indo-Hiina tasandiku ja jaguneb siis üheksaks suuremaks harujõeks, mis moodustavad Vietnami lõunatipus suure Mekongi delta. Pikkuselt maailma kaheteistkümnes jõgi Mekong tõuseb kolmandale kohale, kui võrrelda jõgede ümbruse looduse mitmekesisust, kusjuures eriti palju liike on deltas. Hiigelsuurt deltat, mis ulatub Phnom Penhini Kambodžas, iseloomustasid varem korrapäraselt üleujutatavad rohumaad ja metsad ning sood ja mangroovid. Need looduslikud kasvukohad on peaaegu täielikult hävinud, põhjuseks Vietnami sõja ajal kasutatud keemiarelvad ja sinna rajatud põllud. Siin elab viis delfiiniliiki, kaasa arvatud irravadi delfiin. Ohuks elusloodusele on intensiivne põlluharimine, saastatus ning olemasolevad ja kavandatavad tammid.

Phong Nha-Ke Bangi Rahvuspark (Phong Nha, Vietnam) - Phong Nha-Ke Bangi rahvuspargis on kaitse alla võetud üks maailma tähtsamaid karstimaastikke. Jäänukid troopilisest metsast, mis omal ajal kattis kogu Indohiina, klammerduvad siin järskudele mäenõlvadele, olles ühtlasi sobivaks elupaigaks mitmele üliharuldasele imetajale. Tippude, platoode, mäeahelike ja orgude virvarri all lookleb aga lubjakivis 70 kilomeetrit koopaid. Rahvuspargis elab kümme liiki ja alamliiki primaate, nende hulgas ka just siinsele maastikule ainuomane erksavärviline, aga väljasuremisohus hertsoglangur ja selle lähedane sugulane hatinhi langur. Siin on ka hiljuti avastatud metsveise Pseudoryx nghetinhensis`e peamine pelgupaik; see kummaline imetaja meenutab väikest hirve, aga on siiski lähemalt sugulane veisega. Rahvuspargis elab ka hävimisohus linde: vilbas Stachyris herberti avastati Laoses 1920. aastatel, aga seda ei nähtud enam tervelt 70 aastat, kuni lind avastati taas Phong Nha-ke Bangi rahvuspargis. Seaduse kaitsest hoolimata kannatab Phong Nha-Ke Bangi loodus tugevasti metsalangetamise ja salaküttimise tõttu. Tiigrid, aasia elevandid ja metsveised on peaaegu välja surnud.

Marmormäed (Annam/ Da Nang, Vietnam) - Umbes 12 kilomeetri kaugusel Da Nangi linnast kõrguvad tasase madaliku kohal viis lubjakivikaljut. Neid kutsutakse Marmormägedeks (Ngu Hanh Son) või siis Viie Elemendi mägedeks, kusjuures ka igal rahnul on oma nimi: Thuy Son (vesi), Moc Son (puu), Kim Son (metall), Tho Son (maa) ja Hoa Son (tuli). Kõrgeimal neist, Thuy Sonil, viib kaljusse raiutud trepp Tham Thai pagoodi ja Huyen Khongi koopasse. Koopasse on rajatud pühamuid ja püstitatud kohalikust rohelisest või valgest marmorist vahimeeste ja Buddha kujusid. Stalaktiidid, millest kaks öeldakse sarnanevat rindadega, leiavad kajastamist kohalikes legendides. Koopas olevat käinud ka keiser Tu Doc, kes puudutanud üht stalaktiitidest, mis sellest saadik enam ei tilgu ega kasva. Samuti räägitakse, et feodaalidest isandad olevat kunagi hoidnud siin kohaliku kloostri munkade hoole all oma kulda ja kalliskive. Tänapäeval tegutsevad siin giididena lapsed.